Esmaspäeval kuulutas Eesti valitsus välja rahvusvahelise lisaemissiooni 2034. aastal lunastuvatele riigi võlakirjadele. Plaanis on kaasata kuni 500 miljonit eurot.
Viimati emiteeris Eesti pikaajalisi võlakirju rahvusvahelisel kapitaliturul 2024. aasta jaanuaris.
Foto: Liis Treimann
Möödunud aasta jaanuaris emiteeris Eesti Vabariik ühe miljardi euro väärtuses kümneaastaseid valitsuse võlakirju. Toona tegid võlakirjade ostupakkumisi 7,2 miljardi euro ulatuses kokku 180 investorit. Nüüd on lisaemissiooniga plaanis seda võlakirjade mahtu suurendada kuni 500 miljoni euro võrra.
Eesti võlakirja esimeseks tugevaks plussiks välismaiste konkurentide ees on väike nominaalväärtus, mis teeb selle ostjale lihtsasti kättesaadavaks, aga on ka puudusi.
3,3protsendine Eesti võlakiri jättis jaeinvestorid pigem külmaks, kuid kutseliste investorite suure huvi tõttu kujunes pakkumise kogunõudlus 821 miljoni euroni.
Eile avaldatud uudis, et ka minusugusel lihtsurelikul on võimalik riigile laenu anda, teeb mulle kahtlemata head meelt, samas vaatab mulle halastamatult otsa enda märksa kõrgemale seatud tootluseesmärk.
Emotsionaalne turundus ei tähenda ainult reklaame, rääkis disainiagentuur Hable juht Otto Jaansoo. Tema sõnul ka koduleht peab tekitama tundeid - esimeste sekundite kogemus ja emotsioon on väga tähtis.