Verstoni juht kestlikkusest: eesmärgi võtsime laest, tuleb lihtsalt tegema hakata
- ST
Verstoni juhti Jarmo Liiverit tabas kliimamuutuste kiirus Norras kalal käies
Äripäeva raadio saates "Juhtides tulevikku" rääkis Verston Eesti juht Jarmo Liiver, et ettevõte soovib järgneva kümnendi sees kasvada jätkusuutliku ja multimodaalse taristuhituse ja korrashoiu eestvedajaks Euroopas. Siht eeldab aga muutust majandusmudelis ja pühendumist teemadele, mis puudutavad igapäevaselt meid kõiki.
Kliimamuutuse “äratuskell” helises Põhja-Norras
Liiveri sõnul jõudis kestlikkuse teema Verstoni igapäevastesse tegemistesse tugevamalt 3-4 aastat tagasi, kui mõisteti, et taristu ehitajana jätab nende tegevus keskkonda paratamatult jälgi. Verston oli taristusektoris üks esimesi, kes oma süsinikujalajälje ära mõõtis ja seadis selle vähendamiseks selge tegevuskava.
Jarmo Liiveri isiklik äratuskell kliimamuutuste kiirusest helises Norras kala püüdes. Tavapärase 15-kraadise õhutemperatuuri ja 11-kraadise veetemperatuuri asemel oli Põhja-Norras, kus Golfi hoovus peaks kliimat stabiliseerima, viimastel aastatel suvel kuni 25 kraadi sooja ja vesi soojenes 19 kraadini, võimaldades fjordides ujuda. See kogemus näitas, et muutus on jõudnud ka piirkondadesse, mis peaksid olema kliima suhtes stabiilsed.
Juht olgu filtriks ja sõnumitoojaks
Uutele teemadele on alati vastuseis. Selles, et rohepöörde vajalikkusest kõik töötajad ühtmoodi aru saaksid, on suur roll juhil. Tema on Liiveri sõnul see, kes aitab informatsiooni selekteerida ning olukorda selgust tuua. “Kõige paremini aitavad näited päriselust, kuidas ettevõtte või üksikisiku tegevus keskkonda mõjutab. Inimesed kaasuvad kõige paremini, kui tunnevad teemaga isiklikku seotust,” ütles Liiver.
Skeptikute ümberveenmiseks soovitas Verston juht jagada julgelt ka isiklikke kogemusi ja lugeda – ühe teosena soovitab ta pihku haarata Bill Gatesi raamatu "Kuidas vältida kliimakatastroofi".
Liiveri lemmikmüüt, mida ümber lükata, on see, et inimene ei mõjuta kliimat. Ta tõi näite COVID-19 ajast, mil globaalse seiskumise ajal oli CO2 graafikul vaid vaevumärgatav muutus, mis kinnitab, et inimkond siiski nö põletab maakera.
Keelud ja käsud paremat homset ei too, vaid pakkuda tuleb argumente, loogikat ja põhjuseid, miks asju üht- või teistviisi tehakse.
Süsiniku jalajälg aasta-aastalt väiksemaks
Verston on seadnud endale ambitsioonika eesmärgi: vähendada oma süsinikujalajälge igal aastal 10%. See number võeti algselt vaid oletuste baasilt, sest puudus teadmine, kui palju on võimalik vähendada, kuid see on sundinud ettevõtet pidevalt innovatsiooni otsima.
Uus majandusmudel Verstoni sektoris seisab kahel sambal: üheks on energia ning kütus ehk elektrifitseerimise suunas liigutakse ka suurtel masinatel. Unistuseks on jõuda autonoomse juhtimiseni, kus masinad puhastaksid teid rohelise energiaga.
Teiseks on materjalid ning ringmajandus ehk Liiveri visioon näeb tulevikku, kus teedeehitus põhimõtteliselt karjääre ei vajaks. Vana tee ja selle kõrval olevad materjalid võetakse, väärindatakse kohapeal ning neist ehitatakse uus ning veelgi parem tee.
Mõelda tuleb kastist välja
Verstoni juhi sõnul oli esimesel aastal jalajälje vähendamise eesmärki lihtne täita – masinad vahetati välja säästlikumate vastu. Edasi on see muutunud keerulisemaks ning mõelda tuleb “kastist välja”.
Hetkel kuum
Liiver rõhutas ka teede tellijate (riigi) paindlikkuse tähtsust. Verston vajab innovatsiooniks mänguruumi, sest targalt tegutsedes ei pruugi jätkusuutlikud lahendused olla kallimad. Ta tõi näitena Tallinna lennujaama, mille laienduse projektis oli hanke järgi vaja turvaspinnas välja kaevata. Projektimeeskond aga mõtles välja lahenduse, kus turvas stabiliseeriti kohapeal tsemendi, põlevkivituha ja muude materjalide abil. Loodud lahendus oli kiirem, tellijale parem, lihtsam teostada, ning hoidis kokku tohutult CO2, kasutades ära Ida-Virumaal seisvat materjali. Just materjali väärindamine on suurima panusega CO2 kokkuhoiu allikas. Näiteks Rail Baltica/Tartu maantee projektis toodetakse ja väärindatakse paekivi kohapeal, hoides sel moel oluliselt CO2 kokku.
Uusi lahendusi on hõlpsam testida ja rakendada
Ehkki Põhjamaad on kestlikkuse osas ees, näeb Liiver, et Verstoni kui Euroopa mõistes väikese ettevõtte eelis on see, et neil on võimalik uusi lahendusi lihtsamini testida ja rakendada.
Eestvedajaks olemine annab kaks olulist eelist:
1. Talentide kaasamine: Verston suudab värvata targemaid inimesi ka välismaalt, kes on motiveeritud nende tõelise pühendumisega kestlikkusele.
2. Usaldusväärsus tellijatega: Tellijad näevad, et Verston tahab aidata kaasa globaalse probleemi lahendamisele.
Jarmo Liiver märkis lõpetuseks, et ka poliitpopulismist hoolimata on äratuskell paljudel suurte ettevõtete agendades juba helisenud, mistõttu Verston jätkaks kestlikkusega tegelemist isegi siis, kui kõik sätestatud regulatsioonid kaoksid.
Kuidas selgitada rohepöörde vajadust ettevõttes ning veenda inimesi, et kõik sellega kaasa läheksid?
Selle küsimuse jättis Jarmo Liiverile eelmisel korral stuudiokülaliseks olnud Tallinna Sadama juht Valdo Kalm.
Jarno Liiver ütles, et uute teemade selgitamine ettevõttes on keeruline, kuna inimesed ei taha uusi asju kohe omaks võtta ja esimene reaktsioon on tihti vastuseis. Ta rõhutas vajadust avada suurt pilti, anda ülevaade selle kohta, kus ettevõte täna on ning tuua näiteid elust, kuidas meie kõigi tegevus keskkonda mõjutab. Liiveri sõnul on oluline, et inimestel tekiks olukorrast isiklik seos ning tunnetus.
Äripäeva raadio saatesarjas „Juhtides tulevikku“ avavad tippjuhid, kuidas nemad oma ettevõtet kestlikuma arengu suunas juhivad. Igas saates on külas üks Rohetiigrisse kuuluva ettevõtte juht, keda usutleb saatejuht Rivo Sarapik. Saade on eetris kord kuus neljapäeviti.
Seotud lood
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Tööandjad: sobib regionaalsete palkadega rohkem
Ajakirjanik üllatas kolleege varaklassiga
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
3
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Viimased uudised
Ajakirjanik üllatas kolleege varaklassiga
Tagasi Äripäeva esilehele
