Takkajärgi karmimaks keeratud toetuste tagasi nõudmine tunnistati põhiseadusega vastuolus olevaks
Viis, kuidas valitsus tegi võimalikuks omavalitsustelt ja ettevõtetelt hanketingimustega eksimise korral kümnendiku eurotoetusest tagasi nõuda, riivab õiguskindlust ega ole põhiseadusega kooskõlas, otsustas riigikohus.
Täna avaldatud otsuses teatas riigikohus, et valitsuse määrus, mis võimaldas 2014.–2020. aasta struktuuritoetustest hüvitavate kulude tagasiulatuvat tagasinõudmist, on vastuolus põhiseadusega, sest see tegi takkajärgi rangemaks reeglid nii toetustele, mis olid juba läbi viidud, kui ka neile, mille kohta otsus oli tehtud enne määruse vastuvõtmist.
Seotud lood
Karm euroraha tagasinõudmine võib olla põhiseadusega vastuolus
Hankesse kirjutamata jäänud kolm sõna läksid Tallinna linnale maksma 650 000 eurot, kuid riigikohtust oodatav otsus võib pöörata asjalood kogu euroraha tagasiküsimises pea peale.
Väide, et euroraha järelevalve ja kontrolli süsteemis on midagi kardinaalselt valesti, ei vasta tõele, kirjutab Riigi Tugiteenuste Keskuse hangete kontrollüksuse juht Kersti Kukk.
Sellal kui lõviosa Euroopast üritab euroraha maksimaalselt enda huvides tööle panna, käib Eestis juriidiline vennatapp, kirjutab advokaadibüroo Nove advokaat ja endine riigihangete vaidlustuskomisjoni liige Mart Parind.
Atsinaujinančios Energetikos Investijos ( AEI ), mida juhib Lords LB Asset Management, alustab uue võlakirjaemissiooni avaliku pakkumisega. Investoritele pakutakse 13-kuulisi võlakirju 8,5%-se fikseeritud aastase intressimääraga. Investeerida saavad alates tuhandest eurost nii Balti riikide era- kui ka institutsionaalsed investorid. Pakkumist korraldab investeerimispangandusettevõte Orion Securities.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
