Kersti Kukk: me ei saa euroraha väärkasutusse leebelt suhtuda
Väide, et euroraha järelevalve ja kontrolli süsteemis on midagi kardinaalselt valesti, ei vasta tõele, kirjutab Riigi Tugiteenuste Keskuse hangete kontrollüksuse juht Kersti Kukk.
Oleme Eestis hetkel lõpusirgel 2014–2020 Euroopa Liidu toetuste perioodiga – selle aasta lõpuks on kogu Eestile eraldatud 3,7 miljardit eurot Eesti elu edendamiseks ära kasutatud. Rahastusperioodi lõpp ja projektide valmimise spurt toob aga kaasa ka proportsionaalselt rohkem järelevalvemenetlusi ja kontrolle rahastaja poolt.
Seotud lood
Karm euroraha tagasinõudmine võib olla põhiseadusega vastuolus
Hankesse kirjutamata jäänud kolm sõna läksid Tallinna linnale maksma 650 000 eurot, kuid riigikohtust oodatav otsus võib pöörata asjalood kogu euroraha tagasiküsimises pea peale.
Eurotoetuste kasutamist kontrolliv riigiasutus on praegu seisukohal, et idufirma Eurora Solutionsi kulutustega ühes europrojektis ei ole asjad päris korras.
Kerge eksimus hanketingimustes tähendab Viljandi Haiglale seda, et 5% saadud eurorahast tuleks kuulutada abikõlbmatuks ning seega tagasi maksta, selgub rahandusministeeriumi auditist.
Hädas on ka teised omavalitsused
Kohalikud omavalitsused rabelevad, et tõestada riigile iga ehitushankes tõusnud hinna seost Ukraina sõjaga. Kui midagi piisavalt tõestamata jääb, ähvardab miinimumkaristusena toetusest 25 protsendi tagasi maksmine.
Atsinaujinančios Energetikos Investijos ( AEI ), mida juhib Lords LB Asset Management, alustab uue võlakirjaemissiooni avaliku pakkumisega. Investoritele pakutakse 13-kuulisi võlakirju 8,5%-se fikseeritud aastase intressimääraga. Investeerida saavad alates tuhandest eurost nii Balti riikide era- kui ka institutsionaalsed investorid. Pakkumist korraldab investeerimispangandusettevõte Orion Securities.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
