• 30.05.23, 16:43

Ametiühingud ja tööandjad leppisid kokku alampalga tõstmises

Ametiühingute, tööandjate ning majandus- ja IT-ministri allkirjastatud kokkuleppega tõuseb alampalk järgmistel aastatel astmeliselt ja ulatub 2027. aastal 50 protsendini keskmisest palgast.
Ametiühingute juht Jaan-Hendrik Toomel (vasakul), majandus- ja IT-minister Tiit Riisalo ja tööandjate juht Arto Aas leppisid kokku alampalga astmelises tõstmises.
  • Ametiühingute juht Jaan-Hendrik Toomel (vasakul), majandus- ja IT-minister Tiit Riisalo ja tööandjate juht Arto Aas leppisid kokku alampalga astmelises tõstmises.
  • Foto: Ivika Aman/Eesti Ametiühingute Keskliit
Hea tahte kokkuleppe kohaselt toimub alampalga tõstmine astmeliselt, moodustades järgmisel aastal 42,5 protsenti, 2025. aastal 45 protsenti, 2026. aastal 47,5 protsenti ning 2027. aastal 50 protsenti keskmisest palgast, teatas ametiühingute keskliit.

Seotud lood

Uudised
  • 27.05.23, 13:52
Poola alampalk tõuseb ka uuel aastal kaks korda
Poola kavatseb 2024. aastal tõsta miinimumpalka kahel korral, et aidata inimestel võidelda inflatsiooniga, vahendab Reuters.
Arvamused
  • 02.05.23, 10:19
Hotelliketi juht: alampalga järsk tõstmine süvendab ahnuse nõiaringi
Valitsuse soov drastiliselt muuta olemasolevat maksupoliitikat jääb paljude sektorite vaates lühinägelikus ning toob kaasa maksubilansis pigem kasvava puudujäägi, kirjutab Hestia Hotel Groupi tegevjuht Kaisa Mailend.
Arvamused
  • 30.04.23, 06:00
Kaspar Oja: alampalga tõstmine suurendab tõenäoliselt hinnatõusu
Miinimumpalga arutelus keskenduvad rääkijad harilikult palgavaesuse vähendamisele ja töökohtade võimalikule vähenemisele. Vähem on aga juttu kolmandast võimalikust mõjust: hinnatõusust, märgib Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Saated
  • 27.04.23, 08:35
Ametiühingute juht: on vastuvõetav, kui kõrgem alampalk kaotab töökohti
Kui vaadelda alampalga tõusu ja selle mõjul kaasnevat madalapalgaliste töökohtade kadumist, siis alampalk prevaleeriks, ütles ametiühingute keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.25, 12:22
Vastutus ei ole nullsumma: regulaatorid peavad looma stabiilsed ja selged raamid
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele