Teoreetikud toovad miinimumpalga varjuküljena sageli välja asjaolu, et miinimumpalga tõus surub väiksemate oskuste ja võimalustega tööotsijad tööturult välja ning sedasi suureneb struktuurne tööpuudus. Empiirilised uuringud, millega on püütud seda mõju mõõta, jõuavad aga sageli järeldusele, et miinimumpalga mõju tööhõivele on pigem väike.
Seotud lood
Alampalga jõuga kehtestamine vorst vorsti vastu kokkuleppena oleks eriti halb poliitkultuur, mediaanpalgaga töötasu alammäära siduda ei saa, kirjutab aktsiaseltsi Ehitustrust juhatuse liige Marko Raudsik.
Kui vaadelda alampalga tõusu ja selle mõjul kaasnevat madalapalgaliste töökohtade kadumist, siis alampalk prevaleeriks, ütles ametiühingute keskliidu esimees Jaan-Hendrik Toomel.
Alampalga üle käivas üha kuumemas poliitilises arutelus võiks selle kõrval, mis on selle eesmärk, küsida sedagi, kas seda üldse vaja on, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tööandjate keskliidu volikogu esinaine ja Ragn-Sellsi juht Kai Realo ütles saates „Kuum tool“, et kui alampalka tõsta kuni 60% mediaanpalgast, peab kokkuleppesse lisanduma ka kriisi ajal alampalga vähendamise võimalus.
Ainult 26% töötajatest nõustub, et nende praegune töökeskkond aitab neil teha parimat tööd. See šokeeriv number Gensler 2025 uuringust peegeldab kõige fundamentaalsemat muutust töömaailmas: kontor ei ole enam koht, kuhu peab tulema, vaid sihtkoht, kuhu tahetakse tulla.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
