• 21.04.23, 15:14

Uute korterite laovaru on Tallinnas neljakordistunud

Tallinnas ja Harjumaal valmis ehitatud ja veel müümata uute korterite jääk on kasvanud võrreldes mullusega mitu korda, aega annab see ostjale rohkem ja ka võimalust müügihinnale survet avaldada.
Uusi omanikke ootavate korterite arv hakkab Tallinnas koroonaaegsele ülejäägile lähenema.
  • Uusi omanikke ootavate korterite arv hakkab Tallinnas koroonaaegsele ülejäägile lähenema.
  • Foto: Andras Kralla
„Kui mullu suvel oli pealinnas ja selle lähiümbruses pakkumises alla saja uue korteri, kuhu sai kohe mööblit sisse paigutama hakata, siis nüüd on see näitaja aprilli alguse seisuga üle neljasaja kerkinud,“ ütles Pindi Kinnisvara müügipartner Peep Sooman kuuülevaates.

Seotud lood

Arvamused
  • 19.04.23, 16:25
Kaamos Kinnisvara juht: maksumuudatused tõstavad järgmisel aastal uusarenduste korterite hinda
Järgmise aastate kinnisvarahindades avaldub kasvava euribori kõrval ka inflatsiooni ja maksumuudatuse mõju, kirjutab Kaamos Kinnisvara juht Taimo Murer.
Saated
  • 17.04.23, 10:53
Viljar Arakas: Tõnu Toompark on kinnisvaraturu taastumise suhtes liialt optimistlik
Viljar Arakas, kes annab EfTEN Capitali juhtimise teatepulga üle Kristjan Tamlale, näeb, et Tõnu Toompark on kinnisvaraturu taastumise suhtes olnud liialt optimistlik.
Saated
  • 14.04.23, 08:51
Tõnu Toompark: kinnisvaras on põhi ees, aga mitte kaugel
Elukondlikus kinnisvaras on madalpunkt ees, aga eurodes mõõdetuna enam mitte kaugel, rääkis kinnisvaraekspert Tõnu Toompark Äripäeva raadios.
Uudised
  • 02.03.23, 11:06
Pealinnas kerkis korteri ruutmeetri hind 3000 euro lähedale
Võrreldes jaanuariga kasvas veebruaris Tallinna korteritehingute arv kolmandiku võrra ning keskmine ruutmeetri hind kerkis 2972 euroni, võtab kuu kokku kinnisvarafirma 1Partner.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.10.25, 12:22
Vastutus ei ole nullsumma: regulaatorid peavad looma stabiilsed ja selged raamid
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele