• 26.11.19, 17:06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kõhklused Coopi ümber: see pole Tallinna Sadam või LHV

Coop Panga aktsia ei tekita investorites enesekindlust, nagu oli võimalik tunda Tallinna Sadama või LHV börsiletulekul, seetõttu suhtutakse märkimisse kõhklevalt või võetakse väikeseid koguseid, selgus Äripäeva investor Toomase poolt korraldatud üritusel „Kogu tõde Coop Panga IPOst – märkida või mitte?“.
Investorid Jaak Roosaare ja Indrek Naur peavad nõu, kas märkida Coop Panga aktsiat või mitte.
  • Investorid Jaak Roosaare ja Indrek Naur peavad nõu, kas märkida Coop Panga aktsiat või mitte.
  • Foto: Liis Treimann
„Eks siin ole küsimus, kas märkida suurelt, võtta vähe või üldse mitte märkida – mina valin väikese märkimise, olen igas IPOs osalenud ja patriootlik oleks mingi raha sisse panna,“ sõnas „Rikkaks saamise õpikute“ autor Jaak Roosaare. „Nii kindlat tunnet ma ei oma nagu hetkel, mil riik Tallinna Sadama erastas,“ nentis ta samas. Roosaare plaanib aktsiaid märkida 5000 euro eest.

Seotud lood

Börsiuudised
  • 22.11.19, 16:10
Galerii: investorid kogunesid arutama, kas märkida Coopi või mitte
Äripäeva investor Toomas kutsus neljapäeva õhtul sõbrad külla, et koos Coop Panga prospekt pulkadeks lahti võtta.
Saated
  • 26.11.19, 12:17
Kogu tõde Coop Panga aktsiast
Kuna 29. novembrini saab märkida Coop Panga aktsiaid, siis toob seekordne Äripäeva Raadio saade "Investor Toomase tund" kuulajateni selle teema erinevad nurgad, et aidata investeerimishuvilisel otsustada, kas märkida või mitte.
Börsiuudised
  • 26.11.19, 14:18
Leedu ärilehe investor Lukas märkis Coop Panka
Leedu Ärilehes Verslo Žinios investor Toomase eeskujul välja mõeldud tegelane investor Lukas osaleb oma eksistentsi esimesel IPO-l, märkides 615 Coop Panga aktsiat.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele