Globaalses pilgus teisitimõtlemisest: edukaim näide võibki olla Lenin

Seekordses Äripäeva raadio saates “Globaalne pilk” räägime paguluses olevatest dissidentidest, nende rollist tänases maailmas ja kui edukalt on neil õnnestunud jätkata distantsilt kodumaa eest seismist.

Teemat avame Avatud Eesti Fondi juhi Mall Hellami ja teleajakirjaniku Tarmo Maibergiga.

Maiberg ütleb, et näiteid neist dissidentidest, kel oleks õnnestunud paguluses olles muuta kodumaal riigivõimu, napib. Ühe ajaloolise näitena toob ta siiski välja Vladimir Lenini. Mõeldes praegu tegevatest naaberriigi teisitimõtlejatest, siis ühtki režiimi kukutajat saatekülaliste hinnangul ei terenda.

“Paljud Vene dissidendid arvavad, et piisab rahutuvi mängimisest ja kuulutamisest, et mulle ei meeldi sõda. Aga sellele, kuidas sõda lõpetada, vastuseid ei anta. See näitab, et tegelikeks muutusteks ei ole need inimesed valmis,” nendib Hellam.

Ta toob ka välja, et valdavas enamuses puudub Vene elanikel arusaam demokraatiast. “See, et mõnel venelasel on õnnestunud käia Türgis või Egiptuses turismireisil, ei loo ettekujutust sellest, kuidas demokraatia töötab. Ei teata, mida tahta,” vastab Hellam küsimusele, millised on Vene elanike ootused enda dissidentidele.

Saates räägime kontrollitud opositsioonist, aga ka Ladina-Ameerika demokraatiaaktivistist Maria Corina Machadost, kes pälvis tegevuse eest hiljuti Nobeli rahupreemia. Räägime teisitimõtlejate tühistamisest kodumaal ja sellest, kuidas lääneriigid saavad dissidente toetada.

Lisaks räägime saates Mari-Ann Kelamiga, kes okupatsiooniajal elas USAs ning aitas seal aktivistina hoida Balti riikide muresid päevakorras. Seda tehes õnnestus tal korra välja vihastada ka USA president.

Saatejuht on Eget Velleste.

Pildi autor ZUMA Press/Scanpix