Julia Linde: kas kinnisvaraturg lähebki nüüd uuesti käima?
Kinnisvaraturg on pöördepunktis – pärast kaheaastast pausi on kätte jõudmas aeg pikalt ootele pandud tehingute lõpuni viimiseks, kirjutab kinnisvarafirma Restate analüütik Julia Linde.
Viimaste kuude majandusuudised näitavad kinnisvaraturul ettevaatlikku optimismi. Kuigi seis pole veel roosiline, on langeva euribori taustal märke tehinguaktiivsuse kasvust.
Kas need muudatused viivad lõpuks ka kinnisvaraturu taastumiseni? Vaatame lähemalt, kuidas turuolukord on viimastel kuudel muutunud.
Turg toimib üldiselt rahuldavalt ning on näha, et kolmanda kvartali tulemused on olnud vastavuses üldise majanduse käekäiguga. Eesti kinnisvara ostu-müügitehingute koguarv oli kolmandas kvartalis 10 293 ehk suuresti eelmise kvartali tasemel ning aastatagusest ajast vaid 1,1% võrra väiksem. Ostu-müügitehingute koguväärtus oli aga 1,176 miljardit eurot ehk kasvas eelmise kvartaliga võrreldes 7,3% ja aastataguse ajaga võrreldes 3,8% võrra.
Harjumaa kui Eesti kinnisvaraturu likviidseima turuosa kvartaalsed näitajad on nii aastataguse ajaga kui ka selle aasta teise kvartaliga võrreldes kasvanud tehingute arvult ligi 3% ning koguväärtuselt vastavalt 4,7% ja 10,8%.
Seotud lood
Pangad ristavad kodulaenuturul omavahel hoogsalt piike, senisest keskmisest oluliselt soodsam kodulaenu intress on Äripäeva katse põhjal vaid küsimise kaugusel.
Eften Real Estate Fundi kasuminumber ületas analüütikute ootusi pea kümnendiku jagu. Tehingute poolest oli möödunud kvartal viimaste aastate aktiivseim.
Kui intressimäärad alanevad prognoositud tasemele ja majanduse uuesti kasvule pöördumise kohta saabub rohkem kinnitust, siis võib oodata büroopindade turul märgatavat elavnemist, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Kindlustunne on masendavalt madal
Kinnisvaraturu tulemustest vaatab vastu masendavalt madal kindlustunne. Maksukoormuse kasv ennustab sektorile stagnatsiooni ja maksude optimeerimisest tingitud anomaaliaid, kirjutab kinnisvarafirma Restate analüütik Julia Linde.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
