Viimati sõnastati omaniku ootust 2022. aasta augustis, mil toonane rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus pani Eesti Energiale ülesandeks süsinikuneutraalsuse saavutamise 2045. aastaks. Nüüdse ootuse järgi peab riigifirma jõudma puhta tööstuseni viis aastat hiljem ja selliselt, et tootmisprotsessidest otsest kasvuhoonegaaside emissiooni ei tulene, kirjutab Äripäev.
Seotud lood
Estlink 2 tõstis esimesel poolaastal elektri hinda keskmiselt 2,2 s/kWh kohta, kuid viimasel neljal kuul on hinnad Baltikumis tänu taastuvenergiale järjest langenud.
Enefiti uues põlevkiviõlitehases pandi käima esimene seade, tehases toodetud põlevkiviõli peaks jõudma turule selle aasta sees. Õlitehase kohtutee on seejuures kestnud juba viis aastat.
Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ütles Taanis toimuval ELi keskkonnanõukogu mitteametlikul kohtumisel, et Eesti saab toetada ELi 2040. aasta kliimaeesmärke, kui selleks on olemas uued tehnoloogiad, vajalik rahastus ning paindlikkus eesmärkide täitmisel.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
