Sutt keskkonnanõukogus: Eesti toetab ELi kliimasihte teatud tingimustel

Euroopa Komisjon tuli täna välja pikalt oodatud kliimaeesmärgiga 2040. aastaks, ent hinnaalandustega, lubades näiteks süsinikukrediitide kasutamist.

Euroopa järgmine majanduskasv saab sündida vaid kliimasihtide toel. Eesti peaks peale ELi 2040. aasta kliimaeesmärgi toetamise viivitamatult seadma riiklikud pikaajalised sihid, et siia tuleks ja jääks tööstus ja investorid, kirjutab Eesti Rohetehnoloogia Liidu juht Kädi Ristkok.

Euroopas jätkuvad laastavad kuumalained, lõunas on temperatuur küündinud lausa 46 kraadini ja võtnud inimelusid. Äärmuslike ilmastikuolude tagajärjed lähevad Euroopale aastas maksma 40-60 miljardit eurot.

Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.