Euroopas jätkuvad laastavad kuumalained, lõunas on temperatuur küündinud lausa 46 kraadini ja võtnud inimelusid. Äärmuslike ilmastikuolude tagajärjed lähevad Euroopale aastas maksma 40-60 miljardit eurot.
Saksamaal kuumalaine ajal väljas töötav inimene jahutab end. Euroopa riikide valitsused on palunud ettevõtetel vähendada tööaegu, et kaitsta töötajaid kuumuse eest. Foto: Reuters/Scanpix
Kui Eestis on see suvi olnud jahe ja päiksevaene, siis Euroopas jätkuvad karmid kuumalained. Rekordkuumus ulatub Lõuna-Euroopast Ühendkuningriigini.
Euroopa on kõige kiiremini soojenev maailmajagu, 2024. aasta oli kõige soojem alates mõõtmise algusest. Lisaks kuumusele kannatas Euroopa suurte üleujutuste ja tormide all. Ka Eesti ei jää puutumata.
2024. aasta oli globaalselt kõige soojem aasta mõõtmisajaloos. See oli ka esimene aasta, mil maakera keskmine temperatuur ületas 1,5 °C piiri võrreldes tööstuseelse ajaga.
Keskkonnaagentuuri ülevaatest selgub, et 2024. aasta oli Eesti soojuse rekorditabelis 2. kohal. Päikest paistis rohkem ja sademeid oli vähem. Samas oli äikest palju rohkem.
Äsja avaldati värske globaalsete riskide ülevaade. Ühine märksõna prognoosile on “sünge”. Vaata, millised on peamised riskid üle maailma täna, 2 ja 10 aasta pärast.
Ainult 26% töötajatest nõustub, et nende praegune töökeskkond aitab neil teha parimat tööd. See šokeeriv number Gensler 2025 uuringust peegeldab kõige fundamentaalsemat muutust töömaailmas: kontor ei ole enam koht, kuhu peab tulema, vaid sihtkoht, kuhu tahetakse tulla.