Valitsus ja rahandusminister Kyriakos Pierrakakis on kokku leppinud, et Ateena kesklinnas ei lubata luua ega anda lühiajaliseks üürimiseks täiendavaid kortereid, kirjutas Kathimerini. Alates selle aasta jaanuarist ei anta uusi kinnisvara registreerimisnumbreid Ateena kõige enam koormatud linnaosades, kus taskukohast pikaajalist elamispinda kõige rohkem napib.
Seotud lood
Reisisihtkoha valikul tasub heita pilk riikide majandusele: Türgi on varasemast palju kallim, samuti Horvaatia, seevastu Jaapan on meie turistidele kättesaadavamaks muutunud.
Pangad näevad Hispaania kinnisvarasse investeerimisel jahenemise märke, kohapeal toimetav ekspert Gerdi Arst tajub olukorda hoopis vastupidiselt – nõudlus ületab pakkumist ja hinnad jätkavad kasvamist.
Kui 2023. aastal teenisid eraisikud platvormide kaudu kokku üle 73 miljoni euro, siis 2024. aastal ulatub eraisikute platvormitulude summa 102 miljoni euroni, andis teada maksu- ja tolliamet.
Lühiajalise kinnisvaraüürimisega sissetulekut teenivad investorid nõustuvad üksmeelselt, et tegemist on palju keerulisema valdkonnaga, kui algul paistab. Küll aga saab nutikate nippide abil oma korteri nii üles ehitada, et see kuus mitu tuhat eurot lisaraha teenib.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
