Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2024. aasta aprilliga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas kütteõlide, paberi ja pabertoodete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,0%, sealhulgas toiduainete tootmises 3,0%,“ täiendas Šokman.
Seotud lood
Tarbijahinnaindeks tõusis aprillis võrreldes märtsiga 1% ning 2024. aasta aprilliga võrreldes 4,5%, teatas statistikaamet. Eelmise aasta aprilliga võrreldes olid kaubad 2% ja teenused 8,6% kallimad.
Eesti majandus taastub langusest pisitasa, kuid USA kaubandussõda ähvardab seda mõõdukalt nõrgestada.
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis võrreldes eelmise aasta märtsiga 2,8%, veebruarist oli 3,5% madalam, teatas statistikaamet.
Tänavuse näitaja keeras tuksi automaks
Kaks asja, millele võib Eestis kindel olla: töösturid on alati negatiivsemalt meelestatud, kui majanduskeskkond alust annab. Ja mingi komponent tarbijakorvis ajab ikka kogu inflatsiooni arvutamise täiesti sassi.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
