Kapipõhjast leitud räbala maali eest sai pensionär tuhandeid eurosid

Kunstilembelise investori vaba raha tuleb ajastada kaks korda aastas toimuvatele suurte galeriide oksjonitele: kevadel ja sügisel. Aprilli lõpus ning mai alguses toimuvatele kevadoksjonitele on pealinna tuntumad galeriid sel aastal välja pannud erakordsed šedöövrid.

“Võib-olla tahavad inimesed sellisel keerulisel ajal omale ilu,” põhjendas oksjoni korraldaja rekordilist pakkumiste hulka.

Galeristid ja kunstnikud tajuvad kasvavat huvi Eesti kunsti vastu ja soovi omale kunsti osta. See on kunstnikele, kes alles mõni aasta tagasi kooli lõpetasid, parajalt ootamatu, kuigi hea uudis.

“Miks te ometi siin Eestis olete?” “Meeldib.” “Sa ilmselt ei räägi eesti keelt.” “Räägin.” “See asi, mida sa teed, eestlastele kindlasti ei meeldi.” “Meeldib väga.” “Kauaks sa siia siis veel jääd?” “Ma elan siin.”

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.