Vähesed teavad, et nende ajalugu on tihedalt läbi põimunud 20. sajandi keskpaiga Euroopa poliitiliste intriigidega.
Tänased tallinlased dešifreerivad vaevata lahti lühendi EKA – mõistagi on tegu Eesti Kunstiakadeemiaga. Seda teab nähtavasti isegi kunstikauge pealinlane ja oskab näidata ka Balti jaama poole, kus EKA asub.
Ka 90 aastat tagasi poleks sarnane küsimus raskusi valmistanud. Ainult et siis teadsid kõik, et EKA on Eestimaa Kindlustuse Aktsiaselts - kolm tõotatud tähte, E, K ja A põlesid öösel eredalt Vabaduse väljak 7 katusel.
Kõrgusesse ja laiusesse
1929. aastal olid selles kohas, kus Suur-Roosikrantsi tänav Vabaduse väljakule jõuab, näotud, pooleldi mahajäetud puumajad ühes kuuridega. Eesti välisministeeriumis tekitas nende väljanägemine piinlikkust. Kui Tallinna külastasid eriti kõrged külalised, näiteks Rootsi kuningakoja liikmed, kaeti riigi peaväljaku kolemajad kaseokstega. Ent lõpuks leiti paljutõotavale maatükile jõukas omanik.
Seotud lood
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
