Rootsi kroonides ulatub investeering 300 miljardini, kirjutas Dagens Industri. „See on suurim sõjaline kasv pärast külma sõda," ütles peaminister Ulf Kristersson kolmapäeval.
Seotud lood
Tallinna Ülikooli politoloog Tõnis Saarts pole veendunud, et Reformierakonna eestveetud valitsusremont ka päriselt tulemusi tooks.
Eesti kulutab peagi 2 miljardit eurot aastas kaitsevõime parandamiseks. Kuid sõdima ei hakka mitte eurod, vaid relvad. Nende kättesaamine ei pruugi aga olla lihtne isegi siis, kui raha on olemas.
Vaata interaktiivset kaarti
Vastupidiselt ettekujutusele, et Euroopa on Ameerika Ühendriikideta abitu, toodavad isegi Eesti lähinaabrite – Soome, Rootsi ja Läti – tehased tervet arsenali alates vintpüssidest ja laskemoonast kuni soomukite ja lennukiteni välja.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul suhtleb Eesti tihedalt naaber- ja lähiriikidega, et liikuda ühiselt jalaväevastaseid maamiine keelustavast Ottawa konventsioonist lahkumise suunas.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
