"Sa pead valima, kellega sa asju ajada," rõhutas "Äripäeva arvamusliidri" saates kaitsetööstusettevõtte Vegvisir juht Ingvar Pärnamäe. Kümnendi eest ka kaitseministeeriumi asekantsleri ametit pidanud Pärnamäe sõnul ajab Eesti tihti taga abstraktset konkurentsi, kuid relvaturg nõnda ei toimi.
"Iga hankeprotsess on igal juhul poliitiline. See on statement: selle riigiga näeme pikaajalist koostööd.“
Üks neist riikidest, kellega Eesti on koos töötanud, on Lõuna-Korea, mis on tootnud meile liikursuurtükke K9. Korealased võiksid olla eestlastele eeskujuks ka palju laiemalt.
"Korea on rinde lähedal pingeseisundis. Nende jaoks on olnud kogu aeg selge, et oma kaitsetööstust tuleb arendada. Mis pole võib-olla nii selge olnud siin Eestis. Arvati, et mis ikka juhtub, NATO kaitseb, lähme ostame riiulikaupa, saame odava hinnaga," selgitas Pärnamäe.
Intervjuus avas Pärnamäe, miks peab Eesti veelgi rohkem ka Soomelt õppima. Eriti et vältida olukorda, kus juba ostetud relvi võib olla raske hooldada või süsteemidele uut laskemoona hankida.
Intervjueeris Indrek Lepik.
Seotud lood
Vaata interaktiivset kaarti
Vastupidiselt ettekujutusele, et Euroopa on Ameerika Ühendriikideta abitu, toodavad isegi Eesti lähinaabrite – Soome, Rootsi ja Läti – tehased tervet arsenali alates vintpüssidest ja laskemoonast kuni soomukite ja lennukiteni välja.
Lasnamäe tööstusala võiks saada Eesti kaitsetööstuse keskuseks, kus kohtuvad tipptasemel inseneriteadus, digitaliseeritud tootmine ja rahvusvaheline koostöö, kirjutab Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere (Reformierakond).
Kaitsetööstus on hämmingus
Kaitseminister Hanno Pevkur (Reformierakond) ütles erakorralisel pressikonverentsil, et laskemoonahangete tempo kriitika pole õigustatud.
Bloomberg Intelligence’i analüüs näitab, et NATOsse kuuluvatel Euroopa riikidel või kuluda enam kui kümme aastat, et tagasi pöörata pikalt kestnud kaitsevaldkonna alarahastamine ja oma sõjalist jõudu hoopis tugevdada.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Tagasi Äripäeva esilehele
