Ettevõtted lõid 1,4miljardise dividendiga maksulaekumise lakke
Jaanuaris laekus riigikassasse tulumaks dividendidelt, mida ettevõtted enne maksutõusu suures mahus välja võtsid, ja see oli peamine põhjus, miks riigi kogu maksutulu enam kui veerandi võrra kasvas.
Andmed näitavad, et detsembris võtsid ettevõtted välja dividende 1,4 miljardi euro mahus. Nii teatas rahandusministeerium, et juriidilise isiku tulumaksu laekus jaanuaris rekordilised 355 miljonit eurot ja et enamus sellest oli 20protsendilise maksumääraga jaotatud kasum.
Statistikaameti esialgse hinnangu põhjal tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 1,3%, eelmise aasta veebruariga võrreldes 5%.
Dividendihooaeg on alanud ning siinsed börsifirmad on teinud enam kui 350 miljoni euro eest dividendipakkumisi. Mõnedki dividendid on tulnud analüütikutele üllatusena.
Kuigi euribor langeb, inflatsioon on esialgsetel andmetel nulli kukkunud ja majanduslangus sisuliselt lõppenud, on inimeste kindlustunne ja tarbimine veel mõnda aega endiselt nõrgad, hoiatas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Eesti majandus kahanes eelmisel aastal, aga Swedbank eeldab, et sel aastal tuleb 1,5 protsendi suurune kasv, mis jätkub järgmisel aastal. Samasugust kasvu ootas pank ka novembrikuises prognoosis.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.