• 03.11.24, 19:58

Anton Aleksejev: Vene kodanikelt tuleks valimisõigus ära võtta

Venemaal sündinud ja üles kasvanud, kuid Vene kodakondsusest loobunud teleajakirjanik Anton Aleksejev pooldab kolmandate riikide elanikelt valimisõiguse ära võtmist. „Seda tuli ammu teha,“ leiab Aleksejev.
Anton Aleksejev: Vene kodanikelt tuleks valimisõigus ära võtta
  • Foto: Liis Treimann
Aleksejev rääkis saates „Läbilöök“, et ta loobus Vene kodakondsusest 1994.aastal, mil temast sai Eesti kodanik. Peale seda elas ta aastaid Moskvas Vene elamisloaga.

Seotud lood

Saated
  • 01.11.24, 14:34
Ossinovski: valimisõiguse äravõtmist nõuavad erakordselt küünilised poliitikud
Ühiskondlik tellimus putinistide valimiskastide juurest eemal hoidmiseks on selgesti olemas ning täiesti arusaadav, kuid kõigilt kolmandate riikide kodanikelt hääleõiguse äravõtmist tahavad erakonnad, kes sellest ise kõige rohkem võidaksid, ütles Tallinna linnapea ja sotside aseesimees Jevgeni Ossinovski.
Juhtkiri
  • 29.10.24, 06:00
Pakume meelsuskontrolli asemel alternatiivi
Kui tõesti kolmandate riikide kodanike valimisõiguse kallale minna, siis tuleb seda teha õiguslikult laitmatult ja pakkuda selle kõrvale täiendavat positiivset alternatiivi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Arvamused
  • 10.05.23, 13:16
POOLT JA VASTU: kas Vene kodanikelt tuleb valimisõigus ära võtta?
Eestis käib kirglik arutelu, kas siin elavatelt Venemaa kodanikelt tuleks võtta õigus valida kohalike omavalitsuste volikogu liikmeid. Äripäeva ajakirjanik Anu Lill ja Delovõje Vedomosti ajakirjanik Olesja Lagašina on selles küsimuses eri leeris.
Uudised
  • 12.10.24, 08:21
Kohkumatu tippjuht viskas maffia uksest välja: relvaga mind ei hirmuta
Jalatseid tootva Samelini pikaaegne juht Leida Kikka on oma karjääri jooksul pidanud tegema ka hulljulgeid otsuseid. Ette on tulnud nii relvastatud mafioosnike uksest välja viskamist kui ka tapetud töötaja laenu kinnimaksmist kurikaeltele.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele