• 30.10.24, 13:57

Aasta põllumees 2024 on Margo Klaasmägi

Täna, 30.oktoobril kuulutati riigikogu konverentsisaalis välja aasta põllumees, kelleks valiti Vinni vallas tegutsev teravilja- ja piimatootja Margo Klaasmägi.
Aasta põllumees 2024 - Margo Klaasmägi
  • Aasta põllumees 2024 - Margo Klaasmägi
Klaasmägi juhib Muuga ja Laekvere põllumajanduse osaühinguid, mis kuuluvad Artiston Gruppi. Innovaatiline põllumajandusjuht kasutab põldudel säästvaid tehnoloogiaid ja annab maal tööd 80 inimesele. Maad haritakse 4200 ha, teravilja saagikus 4,1- 6 t/ha. Lautades on tuhandepealine veisekari, neist 500 lüpsilehmad.

Seotud lood

Uudised
  • 07.05.24, 11:49
Lääne-Virumaal jõudis talivili kevadesse väikeste kadudega
Heitlikud ilmaolud, mis tõid talve teises poole ja kevade hakul põldudele vaheldumisi uputusi ja külmakraade, tõid põuase suve üle elanud põllumeestele muresid juurde kogu Eestis.
Uudised
  • 21.07.23, 11:59
Klaasmägi loomasööda nappusest: lõivu tuleb hakata maksma piima koguselt
Kogu Euroopa loomakasvatajad murravad pead, kuidas päästa oma karjad, keda põua tõttu ohustab talvesööda puudus ja ähvardab oht tapalavale sattuda. Olukorrast Lääne-Virumaal rääkisid Margo Klaasmägi, kes vastutab Artiston Grupi 2000-pealise piimakarja eest ning Priit Jõesalu, kelle karjamaadel nosib 700 lammast.
Uudised
  • 03.10.23, 13:41
Piimatootjad loodavad olude paranemist
Augusti lõpus avas Eesti suurim piimaühistu E-Piim Paides uue tehase, mis täisvõimsusel tööd alustades hakkab tootma 100 tonni juustu ning 70 tonni vadakupulbrit päevas. Kas ja kuidas mõjutab uue tehase tulek Lääne-Virumaad, arutlesid siinsed piimatootjad.
Uudised
  • 26.02.23, 07:00
Riigimetsa raiemahtude vähendamine tekitab nõutust
Sel nädalal keskkonnaministri poolt alla kirjutatud otsus vähendada oluliselt riigimetsa raiemahtu pani loodusesõbrad küll käsi rõõmust kokku lööma, kuid otsuse majanduslik ja regionaalpoliitiline mõju teeb ettevõtjad murelikuks.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele