„Liiga hea.“ Nii on Eesti Panga president Madis Müller kirjeldanud olukorda, kus Eesti ametnikud kasutavad oma puhkust tükkidena ning ainult tööpäevadel. See tähendab puhkusepäevade säästmist nädalavahetuse arvel.
„Kui võtta kõigepealt 14 päeva puhkust korraga nagu seadus nõuab, aga ülejäänud 21 päeva vaid tööpäevades, on tulemuseks ligi 6 nädalat puhkust,“ kirjutas Müller X-is. „See on väga levinud lähenemine“.
Äripäeva vaatlus näitab, et Mülleril on õigus. Võtsime oma analüüsi aluseks rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna ametnike puhkused ning selgus, et kuna nädalavahetust sageli puhkuse sisse ei arvestata, teenivad ametnikud endale lihtsa vaevaga nii kuni kuus puhkepäeva aastas lisaks.
Iroonilisel kombel on just rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna ametnikud need, kes vastutavad riiklike vahendite mõistliku kasutamise eest.
Seotud lood
Lugeja küsis portaalilt personaliuudised.ee nõu, kui täpselt tuleb töölepingus määratleda tööaeg osalise tööaja korral.
„Teabevara tunni“ seekordne teema on tööõigus. Valdkonna aktuaalsetesse küsimustesse toovad selgust advokaadibüroo LEXTAL partner ja vandeadvokaat Kristi Sild ning advokaat Kaisa-Maria Kubpart. Saates räägitakse ületunnitööst ja selle tõendamisest, kaugtöö korraldamisest välismaal, samuti töökiusust ja sellest, millised õigused on töötajatel, kes peavad haigestunud kolleegi eest töö ära tegema.
„Teabevara tunni“ seekordne teema on tööõigus – saates räägitakse vajadusest täiendada töölepinguid, töötaja õigusest tutvuda andmetega ja saada kaitset ebasoodsa kohtlemise korral, samuti katseajast, sobivate töötingimuste nõudmise õigusest ning töölepingu ülesütlemise piirangutest.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
