Hooldereform tõi reklaamitud ime asemel mõningase paranemise
Aasta tagasi tehtud hooldusreformi selgitamiseks kasutati lihtsat valemit: keskmisel pensionäril piisab hooldekodukoha eest tasumiseks pensionist. Tallinlase Igor Kalakauskase sõnul see nii ka oli – umbes üheksa kuud, nüüd tuleb jälle juurde maksta.
Kalakauskas leiab, et poliitikud peavad oma valimiseelseid lubadusi täitma: „Andsite konkreetse lubaduse, et pensionist peaks piisama, aga nüüd enam ei piisa.“
Juulist jõustub hooldusreform, mille eesmärk on tagada, et iga Eesti eakas elanik saaks oma pensioni eest koha hooldekodus. Paraku pole see praktikas veel kuigi realistlik.
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.