Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.

- Enamik Metest Steeli toodangust läheb välisturule, peamiselt Põhjamaadesse.
- Foto: Metest Steel
“Kõige raskemad ajad ongi praegu, kus oleme pidanud võtma sisse töid, mis ei ole tegelikult päris meie jaoks,” rääkis Metesti müügidirektor ja üks omanikest Annes Märtsimaa. Tema sõnul on olukord selline, et ei saa enam vastu võtta üksnes neid kliente, keda firma tahaks, vaid nad on sunnitud võtma vastu kõik leiduva töö. Seetõttu on ka keerukamaks muutunud tooted, mida tehas peab suutma teha, rääkis Märtsimaa. Tema sõnul ei ole kõik seadmed ja protsessid loodud päris selliseks tegevuseks, aga see paneb jällegi pingutama natuke rohkem. “Võib-olla avanevad uued suunad sealt siis ka tulevikuks,” õhkus Märtsimaast lootusrikkust. Tema sõnul teeb Metest oma tööd nii hästi, kui suudab, ning loodab ikkagi pigem turu taastumisele.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Miljonitega aitab ka üks Eesti esirikkur
Saaremaal Kärla külas toimetab maailma ainuke furtsellaraanitootja Est-Agar, kelle toodang rändab nii kodumaise marmelaadi kui ka Jaapani näokreemi sisse.
Eestimaal tegutseb mees, kes võttis südameasjaks puhuda iidsele ettevõtmisele hing sisse. Ta tegi oma hobist töö, mis on toonud hingerahu, aga ka materiaalse stabiilsuse. Saage tuttavaks siinse piibukultuuri hoidja Raimo Ribergiga!
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem.
“Nädal aega enne jaanipäeva algab meie jaoks üks pikk suur laupäev, lihtsalt kümme nädalat jutti,” ütleb Karine Mägi, kes avas 2020. aastal Kuressaare kesklinnas kiiresti suure populaarsuse saavutanud Bönsi kohviku.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.