Automaks kütab kirgi: mine sinna – ei tea kuhu – tooma… raha, aga kuidas?

Kui automaks vältimatult tuleb, peame siis koos nõu, milline lahendus ergutaks majandust, toetaks kohalike taastuvate kütuste tootmist, vähendaks fossiilkütuste importi ja looks Eesti inimestele parema elukeskkonna, kirjutab Alexela juhatuse esimees Marti Hääl.

Automaks on Euroopa Liidus laialt levinud ja midagi iseäralikku selle kehtestamises pole, kuid Eesti oludes tuleb teravalt jälgida, et kasu uue maksu kehtestamisest oleks suurem kui kahju. Kui pihta saab ühiskonna nõrgem osa ning laekuv lisaraha kulub riigil jooksvateks kulutusteks, oleme hea võimaluse raisku lasknud, kirjutab taristuehituse liidu juhatuse esimees Sven Pertens.

Automaksu taga paistavad pigem rahanumbrid kui rohepööre – plaan tervikuna on suur viga, kirjutab Bassadone Balticu tegevjuht Erkki Ots.

Kõige mõistlikum oleks kehtestada ühekordne automaks maaletoomisel nii uutele kui ka kasutatud sõidukitele, kuna eristuste tegemine jätaks võimalusi maksukohustusest kõrvale hiilimiseks, rääkis Amserv Grupi tegevjuht Rene Varek.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.