Sarnastest kahtlustest on kuulnud ka Eesti suurimad graanulitootjad Warmeston ja Graanul Invest, mis oma toodangut samuti Taani ekspordivad. Eurostati andmetel kasvas mullu kümne kuu import Türgist kaheksa korda, Taani tolli andmetest nähtub, et 2020. ja 2021. aastal oli puitpelleti ja -briketi sissevedu Türgist sisuliselt nullilähedane, aga eelmisel aastal hüppas see näitaja 2000 tonni kanti.
Seotud lood
Sõda puiduvedu suurt ei raputanud
Ukraina sõja puhkemise järel räägiti Vene sanktsioonide kartuses nii vajadusest raiemahtu suurendada kui ka ladudest, mis on täis varutud odavat Vene puitu. Maksuameti statistikast kumbagi otseselt ei paista, äri käis edasi nii nagu enne sõja algust.
Eesti saematerjalitootjad seisavad karmi reaalsuse ees, kus kukub nii puidu hind kui kaovad tellimused: klientidel on enne sanktsioonide jõustumist laod odavat Vene puitu täis kuhjatud ning inimesi koroonapandeemias haaranud remontimise ja ehitamise laine on raugemas.
Värskelt kehtima hakanud uute Venemaa-vastaste sanktsioonide tõttu tuleb rohkem aega varuda tollidokumentide vormistamiseks. "See on meie uus reaalsus," ütles maksu- ja tolliameti tolliformaalsuste valdkonnajuht Külli Kurvits.
Kaubavahetuse statistika
Eelmisel aastal suurenes kaupade eksport aasta varasemaga võrreldes 17 protsenti ning import 23 protsenti. Detsembris jäid nii eksport kui ka import 2021. aasta tasemele, seisis statistikaameti teates.
Ainult 26% töötajatest nõustub, et nende praegune töökeskkond aitab neil teha parimat tööd. See šokeeriv number Gensler 2025 uuringust peegeldab kõige fundamentaalsemat muutust töömaailmas: kontor ei ole enam koht, kuhu peab tulema, vaid sihtkoht, kuhu tahetakse tulla.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
