Kullerite ja taksojuhtide keelenõude seadus ohustaks ka põgenike töökohti

Tuhandeid Eestis ajutiselt viibivaid välisõpilasi ähvardab kõrvalteenistuse kaotamise oht, kui seaduseks peaks vormuma eelnõu, mis populaarsetel tööaladel, nagu toidukulleritelt ja taksojuhtidelt, hakkab eesti keele oskust nõudma.

Aasta tagasi juhtus midagi, mida uskuda ei tahetud. Pärast kaks kümnendit kestnud sõda Afganistanis võttis riigis võimust äärmuslik islamiliikumine Taliban ja ohtu sattus 40 miljoni inimese elu.

Hamburgerikulleri riigikeele oskuse nõue pole kuidagi seotud eesti kultuuri kaitsmisega, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Peamine põhjus, miks inimesed ei leia tööd Ida-Virumaal, on keeleoskus, ütles töötukassa karjäärinõustaja Valeria Drobot.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.