Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti riik ei vaja keeleinkvisitsiooni
Eesti peaks suhtuma ennem leebemalt riigikeele valdamise nõuetesse teenindussektoris, kui neid üle tõlgendama ega ammugi mitte täiendavalt reguleerima. Selle asemel, et pidada kampaania korras poliitilist nõiajahti eesti keelt kehvasti oskavatele toidukulleritele ja taksojuhtidele, korraldada kauplustele reide ning mõelda uute karistusametkondade loomisele, peaks riik suunama vahendeid hoopis bürokraatia vähendamisele.
Seotud lood
Kui kultuuriminister Tõnis Lukase hinnangul tuleks keeleoskuse kontrolli takso- ja toidutellimise teenuste üle tugevdada, siis Ettevõtluskõrgkooli Mainor tegevjuhi Kristjan Oadi sõnul ei peaks Bolti või Wolti vedajatelt nõudma täielikku keeleoskust, vaid ametialane keelenõue peaks olema "inimene on läbimas keeleõpet".
Verston Eesti juht Jarmo Liiveri sõnul peab tulevik olema targem, rohelisem ning paindlikum. Eesti suurim taristuehitaja on teinud kestlikkusest oma strateegilise prioriteedi ning just muutuste juhtimine aitab ettevõttel Euroopa mastaabis eestvedajaks pürgida.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
"Turul käib võitlus talentide pärast"
Tööandjad: sobib regionaalsete palkadega rohkem
Ajakirjanik üllatas kolleege varaklassiga
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
3
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
