Ukrainlaste järjekordne kadalipp: üürikuulutuse peale helistades saabub tihti eitav vastus

Ukrainast saabunud ligi 20 000 põgenikust osa on leidnud juba tee kinnisvaraportaalidesse, et hankida endale sobiv pikaajaline elupaik. Kui ühekuuline riigi antav hotellimajutus suuremal hulgal saabunutel läbi saab, on oodata veelgi pingelisemat jahti üürikorteritele.

Töö Tallinna sõjapõgenike vastuvõtupunktis käib ööl ja päeval täie rauaga – neid registreeritakse, toidetakse, antakse kaasa toidupakk, vajalikud hügieenitarbed ja riided. Äripäeva ajakirjanik Laura Saks proovis omal nahal järele, kuidas üks vabatahtlik saab sõja käest pagenud ukrainlastele kasulik olla.

Swissôteli hotell on juba palganud esimesed Ukraina põgenikud: ümberasujatel on sissetulek, ettevõttel aga kauaoodatud töökäed. Samas on tekkinud probleem – politsei järjekordade tõttu ei ole kõigil võimalik kohe elamisluba saada, mis tähendab, et nad ei saa ka tööle hakata.

Ukraina elanikud, kes on pidanud Venemaa kallaletungi tõttu oma kodu maha jätma ning otsinud sõja eest varju Eestis, tuleb bürokraatlikest väntsutustest võimalikult kiiresti üle aidata, kuniks see on veel suhteliselt lihtne ja odav, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.