Rääkides loomasõpradega jahindusest, kirjeldavad nad jahimehi verenäljaste jõhkarditena, kes ei hooli loomadest. Tegelikult on päris palju ka selliseid jahimehi, kes ei käi metsas püss käes loomi jahtimas. Üks selline on näiteks Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum.

- Pärast jahti kogunevad jahimehed jahimajja, et avaldada austust kütitud ulukitele.
- Foto: Lisette Luik
“Kõikidel jahimeestel pole relvaluba, kuna neil pole selle vastu huvi. Nemad käiva jahil seltskonna pärast, sest neile meeldib looduses käia ning nad austavad loodust,” sõnas Rakvere jahindusklubi esimees Jaan Villak.
Ka Einar Vallbaumi isa ja vanaisa olid jahimehed, aga erinevalt esiisadest, meeldib Vallbaumile tulistada padrunite asemel fotosid. “Pildile olen saanud karu, metssea, põdra, kitsed, rebased, jänesed ja kullid aga mulle meeldib ka jahimehi pildistada - seda, kuidas nad loomi passivad,” rääkis Vallbaum õhinaga enda jahil käimisest.
Ta meenutas naljatamisi, kuidas pärast aastat jahil käimist võeti teda niimoodi seltsi liikmeks, et keegi temalt luba ei küsinud. “Lihtsalt öeldi, et nüüd oled jahiseltsi liige ja ongi kõik,” ütles Vallbaum. Ta kahtlustab, et tema kasuks rääkisid just jahil tehtud fotod, mida ta jahimeestele lahkesti jagas.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.