Suuri vesinikuprojekte on Eestis 1,5 miljardi eest
Esimeses etapis EAS koondas saadud informatsiooni ning korraldas edasised läbirääkimised sobivate projektidega edasiliikumiseks vajalike osapooltega nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. Huvist teada andnute seast leiab aga nii tööstusettevõtteid, transpordisektorit kui ka kohalikku, omavalitsuste tasemel huvi.
Seotud lood
Energeetikafirma Elcogeni juhi Enn Õunpuu hinnangul võib vesinik energiaturul juba 15 aasta pärast domineerima hakata ning seega ei mõista ta, miks panustavad riigid endiselt nii palju raha elektritaristusse.
Ülemistele kerkiv Elcogeni kütuseelementide tootmistehas peaks tähendama, et Eesti riik muutub vesinikutehnoloogia suhtes (veelgi) avatumaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Vesiniku kasutuselevõtu strateegia on Euroopa Liidu majanduse taastekava ja rohepöörde üks põhisambaid, kuid kriitikutes tekitab küsimusi nii tehnoloogia ise ja sellele kuluv raha kui ka fossiilkütuste sektori osalus kogu projektis ning rohepesu maik.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
"Turul käib võitlus talentide pärast"
Tööandjad: sobib regionaalsete palkadega rohkem
Ajakirjanik üllatas kolleege varaklassiga
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
3
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
