• 18.02.21, 06:00

Euroopa ja Eesti vesinikumaania taga paistab 60miljonine gaasilobi

Vesiniku kasutuselevõtu strateegia on Euroopa Liidu majanduse taastekava ja rohepöörde üks põhisambaid, kuid kriitikutes tekitab küsimusi nii tehnoloogia ise ja sellele kuluv raha kui ka fossiilkütuste sektori osalus kogu projektis ning rohepesu maik.
Vesinikustrateegia väljakujundamisele eelnenud üheksa kuu jooksul kohtusid lobiesindajad komisjoni võtmeisikutega, kelle seas ka Kadri Simson, ning nende kabinetiliikmetega keskmiselt 13 korda kuus, ühtekokku 163 korda.
  • Vesinikustrateegia väljakujundamisele eelnenud üheksa kuu jooksul kohtusid lobiesindajad komisjoni võtmeisikutega, kelle seas ka Kadri Simson, ning nende kabinetiliikmetega keskmiselt 13 korda kuus, ühtekokku 163 korda.
  • Foto: AFP/Scanpix
Euroopa Liidus on vesinik igal pool: visioonipaberites, eelarvetabelites, liikmesriikide rohekavades. Erand ei ole ka Eesti, kus uue valitsuse võimulepe kihab nendest pisikestest molekulidest. See ei ole juhtunud aga läbi äkilise taipamise, et vesinik päästab Euroopa energeetika saastamisest. Selleks kulus ligi 60 miljonit lobieurot.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele