Kuidas päriselt Hispaanias kinnisvara osta. Lisaks: mured, millest tavaliselt ei räägita
Otsustades Hispaaniasse kinnisvara osta, tuleb täpselt teada, miks, milleks ja kuidas see protsess käib. Äripäeva ajakirjanikud korjasid soovitusi inimestelt, kes on selle teekonna läbi teinud ja kuulsid paljut, millest pole seni räägitud.
Viimasel ajal on eestlased Hispaanias päikeserannikul ostnud ehk kuskil 60 korterit, mitte tuhandeid, nagu meediast mulje jääb, ütleb 16 aastat sealkandis üürikorteritega tegelenud Reno Raskall. “Mulje jääb selline, nagu oleks terve Costa del Sol eestlaste poolt ära ostetud,“ lausub ta.
Koos Grete Rehtlaga tegutseb ta juba aastaid Costa del Solis ja on sealset kinnisvaraturgu näinud iga külje alt.
„Paneme oma Õismäe korteri müük ja läheme Hispaaniasse – selline mõttelaad võib tekitada olukorra, et nad tulevad siia ja kõrbevad mitmel moel,“ muretses Raskall, ise raskelt ohates.
Seotud lood
Malaga on džungel, kus hindadel pole mingit loogikat, ütleb Valeria, kohalik maakler. Äripäeva ajakirjanikud kirjutasid talle kinnisvarakuulutuse peale ja palusid endale Malaga uusarenduses korterit näidata.
Lennuk tõusis Hispaania päikeselinna Malaga poole õhku, kui kinnisvarajutud olid juba pihta hakanud. „Laenu saamine kinnisvara ostmise jaoks Hispaaniasse pole mingi probleem,“ kõlab enesekindel hääl üle lennumühina.
Eestlaste meelisteemaks kujunenud Hispaania kinnisvara käisid üle vaatamas Äripäeva ajakirjanikud, kes leidsid, et soojale maale pole esialgu vaja kinnisvara osta.
Soojal maal on mõnus käia patareisid laadimas, kuid investeering sinna kui mõnusasse alalisse elupaika vajab põhjamaiselt põhjalikku kaalumist, kirjutab Äripäeva Lõuna-Euroopa kolumnist Lauri Vahemeri.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
