Kui ka Ameerika Ühendriikide president Donald Trump ei huvitu liitlaste julgeoleku kindlustamisest, muretseb ta kindlasti USA maine pärast, rääkis Ühendriikide poliitika asjatundja Andreas Kaju.

- USA president Donald Trump, olles nädala alguses pidanud telefonikontakti Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga, teatas, et relvarahu kõnelused Moskva ja Kiievi vahel “algavad viivitamatult”.
- Foto: Sipa/Scanpix
“USA ei saa endale lubada, et Ukraina kukub kokku,” selgitas
Andreas Kaju Äripäeva raadio saates “Äripäeva arvamusliider”, meenutades Trumpi esimese ametiaja lõpul läbi räägitud tehingut Talibaniga ehk siis kiirustatud lahkumist Afganistanist, mille elluviimine jäi president Joe Bideni kätte ja kuidas see mõjus Bidenile, demokraatidele ja USA tõsiseltvõetavusele löögina.
“Isegi kui Trump ei huvituks oma liitlaste või siis Ukraina puhul sõprade julgeoleku tagamisest või sellele kaasa aitamisest, siis ta kindlasti muretseb USA reputatsiooni pärast,” argumenteeris Kaju.
Saate teises pooles kuuleme, mida arvab eelmine rahandusminister
Mart Võrklaev Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) maksusoovitustest, ning saame teada, mida hakkab
Henry Kõrvits ehk Genka peale kurikuulsast Nõmme Raadiost vabanenud sagedusega, kuhu ta kolib oma raadiojaama.
Saate panid kokku Eget Velleste, Lauri Leet, Karl-Eduard Salumäe, Indrek Lepik ja Neeme Korv.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Rahu Ukrainas ootab Ameerika presidendi järjekordset kannapööret. Suurem osa Euroopast on aga sõnumist juba aru saanud.
Reedel pidasid Ukraina ja Venemaa delegatsioonid üle kolme aasta esimest korda otsekõnelusi. Kuigi rahu sõlmimisele lähemale ei jõutud, lepiti kokku suure hulga sõjavangide vahetamises.
Suurt tippkohtumist Istanbulis ei toimunud, sest Vladimir Putin otsustas esialgsest blufist hoolimata saata Türki üksnes ametnikud. President Kersti Kaljulaidi sõnul võib ka kohtumise toimumata jäämist positiivses valguses näha.
Julgeolekuekspert Rainer Saksa sõnul ei tasu liialt loota, et Venemaa ja Hiina suhetesse õnnestub kiilu lüüa.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.