Lepik ütleb, et Euroopa igal 27 liikmesriigil on oma hangete käik, omad eelistused relvasüsteemide hankimises ja muud reeglistikud, mille järgi asju aetakse. „Mis viib selleni, et kui me kulutame võrdväärselt näiteks ameeriklastega, siis me saame selle raha eest vähem,“ nentis Lepik.
Seotud lood
Kreml teatas, et Mustal merel kaubavedude taastamiseks ja relvarahuks on vaja lasta põllumajanduspangal Rosselhozbank naasta Swift süsteemi.
- PRO
USA detailseid sõjaplaane arutatakse kõigile kättesaadavas sõnumirakenduses.
“Kuumal toolil” Peeter Luikmel, Joakim Helenius ja Ain Hanschmidt
Lääne-Euroopa poliitikud on viimastel nädalatel leidnud, et Ukraina sõja lõppedes tuleks alustada läbirääkimisi Vene gaasi asjus. Äripäeva raadiosaates „Kuum tool“ räägimegi Venemaa turu perspektiividest ja idanaabri majandusest.
Eesti kulutab peagi 2 miljardit eurot aastas kaitsevõime parandamiseks. Kuid sõdima ei hakka mitte eurod, vaid relvad. Nende kättesaamine ei pruugi aga olla lihtne isegi siis, kui raha on olemas.
Kestlik elustiil ei ole juhuslike väikeste valikute jada, vaid otsus – ja oma olemuselt maatriks. See on kui tihe võrgustik, kus iga lüli – üksikisik, ettevõte või riiklik regulaator – toetab teisi ja kujundab ühist tulevikku. Kui üks lüli jääb passiivseks, nõrgeneb kogu süsteem. Kui aga kõik liiguvad samas suunas, tekib ring, mis hoiab muutuse elus ja edasi viivana.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
