“Äripäev eetris”: kõike jälgivast riigist on rohkem kaotada kui mõnest maksumiljonist võita

Läänemere siledas vees seisab ankrus naftatanker Oneiroi. Hiljuti vedas ta Vene naftat Primorskist Indiasse, seejärel tiirutas Araabia Ühendemiraatide, Sri Lanka ja Egiptuse vahel. Nüüd seisab ta teiste tankerite seas Eesti ranniku lähedal, oodates järjekorras, et siseneda jälle Venemaa sadamasse.

Pärast kaks aastat kestnud intressitõuse ja majanduse jahutamist langetas Euroopa Keskpank püsihoiustamise intressi 3,75 protsendile. See jääb siiski tasemele, mida enne inflatsioonikriisi pole nähtud 2000. aastast saadik, edasiste langetuste kohta on teadmatus endiselt suur.

Eesti ettevõtetele terendab rahaline võit, mis mõne firma puhul võib küündida sadadesse tuhandetesse, kui mitte miljonitesse eurodesse. Seda tingimusel, et intressimäärad jätkavad langemist.

Vastuoluline pangakontode seire plaan saab kitsamad piirid: rahandusministri kinnitusel see eraisikuid ei hõlma.

Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.