• 08.12.21, 10:26

Ekspert: tööandja peab lahendama needki probleemid, mis töökiusuks ei liigitu

Töökiusamist doktorikraadi tasemel uurinud nõustaja Merle Rauni hinnangul keskendutakse tihti vaidlusele, kas üks või teine olukord on töökius või mitte. Ta rõhutas, et isegi kui töötajate muret ei saa töökiusu alla liigitada, peab tööandja siiski probleemile lahenduse leidma.
Äripäev hakkas töökiusamisega seotud probleeme kajastama tänavu kevadel, kõiki töökiusamisest kõnelevaid artikleid näeb Äripäeva teemalehelt Töökiusamine.
  • Äripäev hakkas töökiusamisega seotud probleeme kajastama tänavu kevadel, kõiki töökiusamisest kõnelevaid artikleid näeb Äripäeva teemalehelt Töökiusamine.
  • Foto: Andriy Popov/Scanpix
Lisaks rääkis Raun Äripäeva raadio hommikuprogrammis, milliseid võivad olla töökiusu põhjused ja olemus ning millised on probleemid, mis töökiusuks ei kvalifitseeru. Samuti tõi ta välja, kuidas sarnaneb töökius koduvägivalla ja koolikiusamisega ning selgitas, kuidas peaksid osapooled töökiusu juhtumitele reageerima.

Seotud lood

Suur lugu
  • 07.12.21, 15:28
Ekstöötajad süüdistavad tuntud mööblipoe juhti kiusamises
„See on nii kohutavalt kurb lugu,“ ütleb Asko mööblikauplusi haldava Indoor Groupi endine töötaja, kes nägi pealt säravate silmadega saabunud noore kolleegi kiusamist ja lahti laskmist.
Juhtkiri
  • 02.12.21, 08:57
Räägime sellest, mis nägu on töökius ja töökiusaja
Töökiusu vastu seismiseks läheb tarvis sama, mis teistegi ühiskondlike probleemide puhul – rääkimise jõudu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Suur lugu
  • 02.12.21, 06:00
Kius tööl mässib endasse: ohvrid kannatavad vaikides kuid või aastaid
“Teinekord tõusin hommikul hambad ristis, ma ei tahtnud sinna minna. Ma läksin vägisi,” kirjeldab üksikema Sveta töötamist õmblusvabrikus väikelinnas Türil, kus peale õmblemisega raha teenimise muid valikuid palju ei olnud, et last ära toita. Nii töötas ta aastakümneid kohas, kus valitses pidev töötajate alandamine.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele