• 26.07.24, 06:00

Kui juba küsitakse – Äripäeva kaks mõtet uuele peaministrile

Maksutõusud on praegusel ajal mõistetavad, ent ühiskonna vaesema osa nendega tugevamalt koormamine ei kipu töötama, üldsuse pahameelest rääkimata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kui juba küsitakse – Äripäeva kaks mõtet uuele peaministrile
  • Foto: Anti Veermaa
Kristen Michal rõhutas oma esimesel valitsuse pressikonverentsil peaministri rollis, et debatt maksude ja riigi toimimise üle on normaalne osa demokraatlikust ühiskonnast ning mõtted nende kohta vägagi oodatud. Kui nii otsesõnu julgustatakse, siis oleks patt mitte vedu võtta. Seda enam, et Äripäev nimetas julgeolekumaksuga tehtut juhtkirjas lausa sigaduseks.

Seotud lood

Juhtkiri
  • 25.07.24, 06:00
Noorel ministril on võimalus vanu tööstureid üllatada
Eraldi tööstusministri, täpsemalt majandus- ja tööstusministri, nimetamine uue valitsuse koosseisu näitab väärt tahet, kuid suuremaks peoks esialgu põhjust ei ole, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Arvamused
  • 25.07.24, 10:59
Märt Meesak: võib-olla vajab Eesti hoopis kärpimise direktorit?
Ehk tasuks luua peaministri otsealluvusse n-ö kärpimise direktori ametikoht. Panna riigiasutuses kulude kärpimise eest vastutama asutuse juht või keegi omade seast ei vii kuhugi, kirjutab ettevõtja ja Vabaerakonna esimees Märt Meesak.
Arvamused
  • 24.07.24, 13:14
Mida Michal ütles: me palume igaühe panust ja hindame seda väga kõrgelt
Kõik realistlikud alternatiivid kogu ühiskonda kaasavale ajutisele julgeolekumaksule vähendaksid meie inimeste kindlustunnet. Seda me ei toeta ega tee. Me palume igaühe panust ja hindame seda panust väga kõrgelt, ütles toona veel peaministrikandidaadiks olnud Kristen Michal esmaspäeval riigikogus peetud kõnes.
Juhtkiri
  • 23.07.24, 15:00
Julgeolekumaksuga tehti sigadus
Ka kõige vaesemale osale elanikkonnast vähimagi leevenduseta riigikaitsemaksuga lajatamine pärineks justnagu mingist eelmisest ajast, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele