Koroona esimesel aastal 2020 toonase valitsuse käivitatud suurejooneline kuluprogramm ning selleks laenukraanilt põhja löömine oli vaid algus. Järgnesid pensionireform, Ukraina sõja tõttu äkki suurendatud kaitsekulutused, energiahinna tõusu kompenseerimised ja lastetoetused ning avaliku sektori järsk palgatõus. Laenuintressid pöördusid vahepeal jõuliselt positiivseks.
Seotud lood
Loe lepet täismahus
Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid kiitsid erakondade volikogudes valitsusleppe heaks ning kinnitasid enda ministrikandidaadid.
Uus valitsus plaanib tõsta nii käibe- kui ka tulumaksu kaks protsendipunkti. Suurettevõtjatele Oleg Grossile ja Heiti Häälele ei tule see üllatusena, kuna oli teada, et kuidagi tuleb riigieelarve miinust täita.
Lisatud Kaja Kallase kommentaar
Suurimast riigifirmast Eesti Energiast eraldatakse värske koalitsioonileppe kohaselt põlevkivi kaevandamine ja võrguhaldur Elektrilevi.
Eesti võtab majutusasutuste käibemaksuga teise koha Euroopas
Ettevõtja Jüri Käo sõnul näitab käibemaksu kahe protsendipunktiline tõus, et riik on sügavalt üle kulutanud. “Minu meelest on see selline päästeoperatsioon pankrotist,“ lausus ta.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
