Venemaa maailma naftamajandusest lahkumise mõju ei ole energiasektori aktsiatele päris üheselt mõõdetav. Investorid hindavad naftafirmade võimekust kriisist kasu lõigata erinevalt ja seda peegeldavad ka aktsiahinnad.
Seotud lood
Kirjutasin äsja, kuidas loodan Norrast tublit dividendi, kuna Equinor lausa supleb rahas tänu kõrgele nafta ja gaasi hinnale. Ja dividendi plaanib läinud aasta eest tõsta ka teine kaalukas Norra ettevõte mu portfellis – kalakasvataja Lerøy Seafood.
Equinor supleb rahas ja kuldab oma aktsionärid üle, kuid piduriks mu rõõmule on teadmine, et rekordilise kvartalitulemuse taganud kõrgete nafta ja ekstreemse gaasi hinna taga on üliteravaks kruvinud geopoliitilised pinged.
Toorainete hinnad on järjest kõrgemale roninud ja see on jõudnud ka selliste investorite tähelepanu alla, kes pole varem mõelnud variandile lõigata kasu näiteks nisu hinnast või pallaadiumist.
Veebruar möödus minu portfellis tugevas langustrendis ja päev päeva järel sain portfelli uuendades järjest väiksema numbri, kuni Putini hullumeelsused Euroopa südames tekitasid börsidel tugeva müügilaine.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
