Ajakirjanik: ennem kihutame kraavi, kui nii edasi vindume
Majanduses pole midagi, mis viitaks kinnisvaraturu nõudluse järsule kasvule, kuid ehitajad käivitavad ja kuulutavad välja uusi projekte, sealhulgas suuremahulisi. Miks? See on vandenõu, kirjutab Delovõje Vedomosti ajakirjanik Aleksei Šiškin.
Eesti majandus saadab välja mitmeid optimistlikke signaale. Näiteks on viimastel kuudel kütuse nõudlus veidi suurenenud, mis tavaliselt kaasneb majanduse elavnemisega; tööstustoodang ja tarbijate nõudlus on suurenenud, ehkki veidi. Need on pigem kosmeetilised muutused, mis annavad ääri-veeri lootust, et pärast pikka langust jõuame siiski taastumisperioodi.
Ehitajatel on paari aastaga turul üsna kitsaks läinud, sest hoonete ehitusmaht kukkus üle kahe ja poole aasta järjest. Küll on aga sektori ettevõtjate seas viimasel ajal rohkem elevust ning käibemaksutõus tõi uute korterite müüjatele ka minibuumi.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.