Kaspar Oja: kuidas elektri hinna ülehindamine inflatsiooni võimendas
Elektri hinnatõusu omaaegne ülehindamine statistikas on märgatavalt paisutanud Eesti hinnataseme numbreid, kirjutab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja keskpanga blogis.
2022. aasta juulis kirjutasin esmakordselt avalikult sellest, et tarbijahinnaindeksi elektri hinna statistikaga näib olevat midagi valesti. Nüüd, kui sellest on möödas pea kolm aastat, on hea vaadata tagasi, kuidas elektri hinna ülehindamine on statistikat mõjutanud.
Kasutasime arvutamiseks erinevaid avalikke elektri hinna andmeallikaid, nagu Eurostatis avaldatavad andmed lõppkasutajatele müüdud elektri hinna kohta ja elektribörsi aegread. Lõpptarbijatele müüdud elektri hind peaks olema kõige täpsem andmeallikas elektri tarbijahinna kohta. Nende andmete probleemiks on aga hõre sagedus – andmed on vaid poolaasta keskmise kohta ja avaldamise viitaeg on pikk. Näiteks praeguseks on teada 2024. aasta teise poole andmed.
Hinnates seost Eurostati elektrihinnataseme andmete ja elektri börsihinna vahel, saame aga tekitada kuise elektri tarbijahinna aegrea, mida võrrelda tarbijahinnaindeksis kasutatava aegreaga. Edasises analüüsis on kasutatud nn reaalaja andmeid. Teisisõnu: mudelite hindamiseks ja simulatsiooniks on kasutatud vaid neid andmeid, mis olid vaadeldava andmepunkti avaldamise ajaks avalikud.
Kui palju siis?
Hinnaandmete modelleerimine kinnitas kahtlust, et millalgi 2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses tekkis elektri tarbijahinna statistikas probleem. Samas on näha ka seda, et alates 2024. aastast on ametlik aegrida käitunud sarnaselt modelleeritud andmetega. See tähendab, et probleemid tekkisid andmetesse juba aastate eest ja need ei ole viimasel ajal enam vähemalt süvenenud.
Loe ka statistikaameti vastukaja.
Seotud lood
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis tarbijahindade harmoneeritud indeks 2025. aasta juunis aastases võrdluses 5,2%, maiga võrreldes oli indeks 1,1% kõrgemal.
Tänane käibemaksutõus on tarbijale selge raputus, ütleb Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Samas peaks ostujõud tema hinnangul paranema juba järgmisel aastal.
Eestlastel seisab ees karm kohanemine, sest seni majandust edasi aidanud pärituul on kadunud ning ees ootab väiksema majanduskasvu periood, leidis majandusteadlane Kristjan Liivamägi.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
