Raske on nõustuda uue ja ootamatu sagedusreservide kulude katmise tasuga, mis saab meil olema suurem kui teistes riikides ja mis annaks täiendava hoobi meie konkurentsivõimele, kirjutab Estonian Celli juht Siiri Lahe vastuses teemaveebi Tööstusuudised arvamusliidrite küsitlusele.

- Estonian Celli juht Siiri Lahe.
- Foto: Raul Mee
Ühelt poolt on väga rõõmustav, et valitsus räägib tööstuse kasvuperspektiividest tulevase majanduskasvu kontekstis ja konkurentsivõime sõna käib läbi nii sõnavõttudest kui seaduseelnõudest.
Kui kavatsustesse või seaduseelnõudesse aga pisut enam süveneda, siis on [näha] risk, et nii tööstuse kasv kui konkurentsivõime teema võivad jääda loosunglikeks ja sisutühjadeks.
Nii ettevalmistamisel oleva kliimakindla majanduse seaduse kui elektrituruseaduse ja energiamajanduse korralduse seaduse (ENMAK) seletuskirjades on kahetsusväärselt fookus ainult potentsiaalsetel uutel tööstustel ja energiaintensiivse tööstuse konkurentsivõime juba täna olemasolevaid valupunkte pole arvestatud ega hinnatud.
Äripäeva tööstusuudiste teemaveeb küsis sektori arvamusliidritelt energiahindade ja maksude kohta. Loe töösturite seisukohti
Tööstusuudised.ee.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kasumite maksustamine on keeruline majanduspoliitiline teema, mis sõltub palju isiklikest vaadetest ja kus nihverdajate ID-kaartidel ei tohiks olla kirjas eestlane ega resident, leiab masinatööstusettevõtte Radius Machiningu asutaja Veljo Konnimois vastuses Tööstusuudiste arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti majanduse seis on märksa parem, kui oleme harjunud tunnistama, kuid investeeringute puudumine on juba avaldanud mõju eelarvele ja kasvupotentsiaalile. Võti võiks siin olla omavalitsuste taskus, kirjutab Utilitas Eesti juhatuse esimees Robert Kitt.
Eestisse võiks juba järgmisel aastal lubada võõrtööjõudu kaks korda rohkem, kui lubab praegune sisserände piirarv, kiirema majanduskasvu juhul võiks piirarv suureneda kolmekordseks, selgitasid ministrid valitsuse pressikonverentsil.
Sõnad on õiged, kuid neile peavad nüüd järgnema ka õiged ja majanduse arengut tagavad teod, hindavad ettevõtjad uue valitsuse sõnastatud lubadusi. Senisest paremat dialoogi ettevõtjatega värske majandusminister ka lubab.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.