Rain Epler: mitte miski ei anna praegu alust optimismiks
Majanduskasvu tagamiseks on oluline, et ettevõtjad saaksid tegutseda stabiilses ning ennustatavas keskkonnas, kirjutab riigikogu liige, endine keskkonnaminister Rain Epler (EKRE) vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti-suguse väga väikese ning avatud majandusega riigi majandusseisu mõjutab kõige enam see, milline on majanduse seis meie oluliste kaubanduspartnerite juures. Kui me vaatame olukorda Rootsis ja Soomes, aga ka laiemalt Euroopa Liidus ning eriti selle juhtriigis Saksamaal, siis näeme, et majandusprognoosid midagi head ei tõota.
Analüütikud püüavad küll anda sõnumit, et kuigi 2023 on languses, pöördub juba 2025. aastal majandus taas tõusule. Ma ei ole siiani leidnud ühtki veenvat põhjendust, mis selliseks optimismiks alust annaks. Seepärast julgen ennustada, et välised mõjud lähiaastatel meile soodsad ei ole.
Siseriiklikult on majanduskasvu tagamiseks oluline, et ettevõtjad saaksid tegutseda stabiilses ning ennustatavas keskkonnas. Sellisel juhul on võimalik teha äriplaane ning nendest lähtuvaid investeeringuid. Paraku on valitsuselt tulevad signaalid just vastupidised.
Äripäev küsis arvamusliidritelt: mis paneks Eesti majanduse uuesti kasvama? Kas järgmise aasta riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia toetavad tagasi kasvule pöördumist?
Seotud lood
"Ühe või teise maksuprotsendi üle ohkimine on asendustegevus"
Riigi asi pole ettevõtjate eest äri ära teha, vaid tagada kvalifitseeritud tööpead, kirjutab suhtekorraldaja Vootele Päi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eesti riik kulutab juba aastaid raha ka kohtadesse, kuhu seda tegelikult ei jagu. Ainult investeeringuteks võib ja tuleb laenu võtta, kirjutab masinatööstusettevõtte Hekotek juht ja suuromanik Heiki Einpaul vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Eestis tuleks asendada kallid ja süsinikdioksiidi heitmega importkütused kodumaiselt toodetud taastuv- ja tuumaenergiaga, kirjutab Fermi Energia juhatuse esimees Kalev Kallemets vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kõige tõhusam otsustusmehhanism majandusküsimuste lahendamiseks on erinevate ja laialdaste teadmistega teadlastest koosnev mõttekoda. Sellist olekski valitsuse nõustamiseks tarvis, kirjutab rahvastikuteadlane Ene-Margit Tiit vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
