Rasmus Kattai: kas majandus-Nobel läks ikka õigetesse kätesse?
Millal veel oleks kõige õigem aeg eelmise suure kriisi õppetunde ja selle vältimise nimel teadustööd murdnuid meeles pidada kui mitte praegu? Eesti Panga ökonomist Rasmus Kattai selgitab Äripäeva essees, miks tänavune majandus-Nobel tekitab vastakaid tundeid ja kuidas tuleks tehtud valikusse suhtuda.
Tänavuse majandus-Nobeliga tunnustati Ben Bernanke, Douglas Diamondi ja Philip Dybvigi teadustööd panganduse ja finantskriiside vallas. Laiemale avalikkusele on kolmest mehest ilmselt tuntuim Bernanke, kes juhtis Föderaalreservi ehk Ameerika Ühendriikide keskpanka aastatel 2006–2014.
Seotud lood
Tänavune Rootsi keskpanga auhinna majandusteadustes Alfred Nobeli mälestuseks jagunes kolmeks endise Föderaalreservi esimehe Ben Bernanke ja tema kahe USA kolleegi vahel, kes uurisid finantskriisidega toimetulekut.
Tänavuse Nobeli majanduspreemia võitjad näitavad, et kui on olemas andmed ja andmebaasid, et viia läbi nn loomulikke eksperimente, saavad paljud seosed ärielus ja poliitikas selgemaks, kirjutab EBSi rektor ja professor Meelis Kitsing.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
