Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Meelis Kitsing: saatan peidab end detailides
Riskikapitalifond võib tugevdada ökosüsteemi, kuid see sõltub valitsemismudelist, kirjutab EBSi professor Meelis Kitsing, kes alates 1. augustist asub sama kooli rektori ametisse.
Eesti majandusareng sõltub sellest kui uuenduslikud on meie ettevõtted ja kuivõrd nad suudavad liikuda kõrgemale positsioonile globaalsetes väärtusahelates. See võimaldab kasvatada iga töötaja kohta lisandväärtust ning mõjutab ühiskonna kui terviku arengut. Suurem lisandväärtus töötaja kohta aitab finantseerida avalikke teenuseid kõigi jaoks.
Seotud lood
Üks meie suuri probleeme on innovatsiooni soodustava keskkonna puudumine ning siinkohal ei piisa sellest, kui teadlased ning ettevõtjad veel rohkem pingutavad, kirjutab endine väliskaubandus- ja IT-minister Kaimar Karu vastuses kolme mehe ettepanekule
Riskikapitalile jah, kuid ülikoolide roll riskiinvestoritena vajab läbimõtlemist, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Katrin Pihor.
Kuni Eestis on riigipoolne tellimus teadusele üldpildis nõrk ja erasektori jaoks on allhanketeadus mobiilsem kui riigipoolne tellimus süsteemina, seni sõltubki meie ülikoolikorraldus investeerimispoliitikas majast väljapoole pigemini juhusest kui mingist pikemaks ajaks kokku lepitud sihist, kirjutab kirjandusteadlane, endine minister Peeter Olesk.
USA eraülikoolidega seotud edukate riskifondide kõrval on sadu, kui mitte tuhandeid, katsetusi, mis kahjuks pole vilja kandnud. Kuidas teha ülikoolides tarku investeerimisotsuseid, selgitab Tallinna Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
