Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Katrin Pihor: selmet rääkida kuristikust, ehitame silla
Riskikapitalile jah, kuid ülikoolide roll riskiinvestoritena vajab läbimõtlemist, kirjutab haridus- ja teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Katrin Pihor.
Idee teekond teadusest ettevõtlusesse on okkaline kogu maailmas. Eesti teaduse kõrge tase leiab tee ettevõtlusesse ja avalike teenuste arendusse paraku õige harva. Riskikapitali kaasamine Eesti teadus- ja arendustegevusse on tervitatav, kuid ülikoolide roll võimalike riskiinvestoritena vajab kõigepealt läbimõtlemist ja arutamist.
Seotud lood
Kuni Eestis on riigipoolne tellimus teadusele üldpildis nõrk ja erasektori jaoks on allhanketeadus mobiilsem kui riigipoolne tellimus süsteemina, seni sõltubki meie ülikoolikorraldus investeerimispoliitikas majast väljapoole pigemini juhusest kui mingist pikemaks ajaks kokku lepitud sihist, kirjutab kirjandusteadlane, endine minister Peeter Olesk.
Tartu Ülikool plaanib hakata võtma osalusi loodavates ettevõtetes, neid hallata ning kaasata investoreid ja riskikapitali, peamiseks panuseks intellektuaalomand, kirjutab Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser vastuses Äripäevas ilmunud kolme mehe ettepanekule teha Eesti ülikoolidest riskiinvestorid.
Samal ajal kui ingliskeelsed ülikoolid riisuvad ajude poolest koore kogu maailmast, peame meie leppima eestikeelse maailmaga, kust ka säravamad kipuvad otse lääne ülikoolidesse, kirjutab Eesti Kunstiakadeemia rektor, akadeemik Mart Kalm.
Suurim piduri ülikoolide sisenemisel investeerimisturule paneb rahapuudus, teaduse alafinantseeritus, kirjutab Eesti Maaülikooli rektor Mait Klaassen.
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.
Hetkel kuum
“Vaja on sooja kohta ja vahendustasu.”
Silmakirurg plaanib Loksal suurelt arendada
Podcastid
Enimloetud
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
