• 05.11.19, 12:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lauri Leppik: paindlik poolkohustuslik pensionisammas kui homöopaatiline ravi

Üleminek seniselt kohustuslikult II pensionisambalt vabatahtlikule tõstatab ilmselt küsimuse ka põhiseaduse kontekstis, kirjutab üks praeguse pensionisüsteemi loojaid, Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse vanemteadur Lauri Leppik.
Lauri Leppik.
  • Lauri Leppik.
  • Foto: Andras Kralla
Et hinnata kooskõlastusringile saadetud teise pensionisamba muutmise eelnõu, tuleb tulla tagasi selle juurde, mis see teine sammas siis oma olemuselt ikkagi on.

Seotud lood

Juhtkiri
  • 01.11.19, 06:00
Kõige hullem pole, aga küsimused jäävad
Vabaduste laiendamine on pensionireformi tähtsaim ja parim osa, pikaajalised eesmärgid jäävad ähmaseks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Arvamused
  • 04.11.19, 06:00
Joel Kukemelk: pensionireformi eelnõul on miinuseid plussidest enam
Rahandusministeeriumis valminud pensionireformi eelnõu ei lahenda ega paranda ühtegi Eesti pensionisüsteemi probleemi, kirjutab LHV Varahalduse juhatuse liige Joel Kukemelk.
Uudised
  • 04.11.19, 11:41
IMF ei toeta teise samba praegust reformi
Tõstke tootlikkust, vähendage eelarvedefitsiiti, jälgige finantssektorit, aga muuhulgas ärge muutke teist sammast vabatahtlikuks, selliste soovitustega lõpetas rahvusvahelise valuutafondi (IMF) seiremeeskond oma Eesti külastuse.
Börsiuudised
  • 31.10.19, 17:15
Kõik nüüd selge: mida saan teha oma pensioniga?
Eile avalikustatud pensioni eelnõuga saavad selgeks valikuvariandid, mille üle varem tuli spekuleerida.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele