• 01.11.19, 06:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kõige hullem pole, aga küsimused jäävad

Vabaduste laiendamine on pensionireformi tähtsaim ja parim osa, pikaajalised eesmärgid jäävad ähmaseks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kõige hullem pole, aga küsimused jäävad
  • Foto: Anti Veermaa
Äripäeva hinnangul on igaühe valikuvõimaluse avardumine oma rahaliste otsuste langetamisel valitsuse algatatud pensionireformi tähtsaim ja parim osa. Seejuures tuleb tähele panna, et suurema vabaduse juures muutub otsustajale protsess ühtlasi palju keerulisemaks, see tähendab, et kodanikule oleks kasuks ennast rahaasjades harida. Alati jääb muidugi neid, kes jäävad tuleviku osas lootma riigile, mis ei ole kuigi põhjendatud.

Seotud lood

Uudised
  • 07.10.19, 06:00
Eesti pensionireform liigub Euroopaga vastassuunas
Kui Jüri Ratase juhitud valitsus soovib anda II pensionisambasse kogutud raha üle inimestele suurema kontrolli, siis Euroopa riigid liiguvad samm-sammult kohustusliku kogumispensioni poole tagasi, kuna kardavad vähese rahatarkusega ja vananeva ühiskonnaga seotud sotsiaalriske.
Börsiuudised
  • 25.09.19, 06:00
Puust ja punaseks: tulevase pensionäri neli valikut
Valitsuse II samba reformiplaan hakkab kuju võtma ning kuigi muutusi tõotab tulla ka tulevikus ja detaile lihvitakse, on II sambasse kogujatel varsti ees rida valikuvõimalusi.
Uudised
  • 19.10.19, 13:10
Viisemann: miks me nimetame Indrek Neivelti üldse eksperdiks?
LHV pensionifondide juht Andres Viisemann kritiseerib LHV lehel ilmunud pensionifondide turuülevaates Isamaa erakonda ning Indrek Neivelti. Tema sõnul olid Isamaa ridadest tulnud kaks eelmist rahandusministrit juba kulutanud riigi raha ebamõistlikult ning Neivelti ei peaks nimetama pensionireformi juures eksperdiks.
  • ST
Sisuturundus
  • 13.10.25, 15:51
Ärikinnisvara kestlikkuse standardid liiguvad uuele tasemele
Viimaste aastate jooksul on kinnisvarasektori rahvusvahelised kestlikkuse standardid teinud läbi suure uuenduskuuri. Euroopa rohepöörde eesmärgid, uued kliimapoliitikad ja investorite kasvavad ootused on viinud selleni, et nii LEED (Leadership in Energy and Environmental Design) kui ka BREEAM (Building Research Establishment Environmental Assessment Methodology) on tulnud välja uute versioonidega – mõlemad oluliselt ambitsioonikamad kui nende eelkäijad. Eesmärgiks ei ole pelgalt rangemad nõuded, vaid tulevikukindlate ja väiksema keskkonnamõjuga hoonete loomine, mis vastavad juba täna homsete regulatsioonide ja turu ootustele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele